Euroakadeemia arengukava aastani 2019

MTÜ EESTI EUROINFO ÜHING EUROAKADEEMIA
EUROAKADEEMIA ARENGUKAVA AASTANI 2019
TALLINN 2014

Sissejuhatus
Euroakadeemia (edaspidi Kõrgkool) on Euroülikooli õigusjärglane. Euroakadeemia
arengukavas on esitatud kõrgkooli arendus-eesmärgid eelolevaks perioodiks, so aastani 2019.
Käesolev Euroakadeemia arengukava on eelnevate kaasajastatud variant, mis kinnitati
Euroakadeemia Senati otsusega 05. veebruaril 2014. Koos arengukavaga kinnitati
teaduskondade lähitulevikku kajastavad tegevuskavad.
Arengukava täiendatakse lähiaegsete eesmärkide ja ülesannete püstitamisega igaks
õppeaastaks.
Arengukava on strateegiline dokument, mis koosneb kahest osast. Esimene sisaldab kõrgkooli
arengu üldisi põhimõtteid, teine kõrgkooli teaduskondade olemit ja lähiaastate arengusihte.
Lühiülevaade ajaloost
Euroakadeemia eelkäija, Euroülikool asutati 1997. aastal eraõigusliku kõrgkoolina. 1999. a
seoses haridust korraldava seadusandluse muudatustega sai Euroakadeemia pidajaks MTÜ
Eesti Euroinfo Ühing. Euroakadeemia struktuuris on viis teaduskonda: rahvusvaheliste suhete
teaduskond, tõlketeaduskond, ärijuhtimise teaduskond, keskkonnakaitse teaduskond ja
kujunduskunsti teaduskond. Kõikides teaduskondades toimub õpe rakenduskõrghariduse
õppekavade alusel, ärijuhtimise ja keskkonnakaitse teaduskondades ka magistriõppe tasemel.
Euroakadeemial on toimivad rahvusvahelised sidemed, sh on osaletud Euroopa Komisjoni
projektide täitmisel. Kõrgkoolil on koostöölepingud või projektipõhine koostöö paljude
välispartneritega ning Eesti teadusasutustega, ettevõtetega ning kõrg- ja ülikoolidega.
1. Kontseptsioon
 Eraharidusega tagada valikuvõimalused ja kvaliteetne kõrgharidus kõikidel
kõrgharidusastmetel.
 Erakapitali kaasamine haridus- ja teadustegevusse.
 Mitmekeelse õppijakeskse õppesüsteemi loomine.
 Kaasaegsete infotehnoloogiliste vahendite rakendamine õpiprotsessis.
 Elukestva õppe ja isikustatud õpisüsteemi rakendamine.
 Säästva arengu kesksete väärtushoiakute arendamine.
 Innovaatilise haridusalase rahvusvahelise koostöö arendamine.
 Kõrgetasemeliste tegevuskeskuste loomine arendatavates suundades.
Võtmesõnad: eraharidus, erakapital, kolm kõrgharidusastet, mitmekeelne haridus, elukestev
õpe, säästva arengu haridus, infotehnoloogia rakendused, innovaatiline haridusprotsess,
tegevuskeskused.
2. Missioon, visioon, väärtused, arengusuunad ja eesmärgid
2.1. Missioon, visioon, väärtused
Kõrgkool on ühiskonna üks vaimsetest tugisammastest, mis toetab aktiivselt teadmuskeskse
Eesti ühiskonna kujunemist. Euroakadeemia missioon on olla teadmuspõhise ühiskonna
arengut realiseeriv jõud.
Missiooni täitmiseks edendab Euroakadeemia teadust, haridust ja kultuuri ning arendab
ühiskonda õppe- ja uurimistegevuse kaudu, luues rahvusvahelises koostöös eeldused oluliste
uurimisvaldkondade arenguks. Kõrgkool annab kõrgetasemelist haridust, mis tagab kõrgkooli
lõpetajate konkurentsivõime. Kõrgkool on arvestataval tasemel haridus- ja uurimiskeskus.
Kõrgkoolil on tihe side ühiskonnaga. Kõrgkool tutvustab uurimissaavutusi ja rakendab neid
ellu.
Kõrgkool juhindub oma tegevuses Euroopa Liidu ja Eesti haridus- ja teaduspoliitilistest
eesmärkidest. Kõrgkooli olemiks on innovatiivne hoiak Eesti teadus- ja kõrghariduspoliitika
kujundamisel.
Kõrgkooli ülesandeks on vastutustundlike ja algatusvõimeliste kodanike kujundamine.
Õppetöö kõrgkoolis põhineb uurimistegevusel ja uurimistulemuste kasutamisel õppetöös.
Kõrgkool reageerib paindlikult ühiskonna vajadustele. Kõrgkool arendab koostööd
ettevõtetega, partnerülikoolidega ja avaliku sektoriga. Kõrgkool arendab rahvusvahelist
koostööd programmides ja projektides osalemisega. Kõrgkool teeb koostööd ühiskondlike
organisatsioonidega. Kõrgkoolil on arendustegevuse eesmärgil koostöö
mittetulundusühingutega.
Kõrgkooli ja ühiskonna vahelised seosed realiseeruvad programmides ja projektides
osalemise teel, aktuaalsete ja rakenduslikku väärtust omavate lõputööde teemavaliku kaudu,
koostöös praktikapartnerite ja tööandjate ning vilistlaskoguga. Kõrgkool võimaldab tööturu
vajadustega kooskõlas elukestvat õpet.
Kõrgkool arendab erialast raamatukogu, sealhulgas digiraamatukogu ja teadmusbaasi.
Kõrgkool arendab uurimistööde ja õppematerjalide kirjastamist.
Visioon aastaks 2019
Euroakadeemia on Euroopa kõrgkoolivõrgustikus arvestatav väikekõrgkool, suunitlusega
interdistsiplinaarsetele õppekavadele ja uurimistemaatikale, mis toetab Eesti ühiskonna
arenguid ja konkurentsivõimet ning omab rahvusvahelist tunnustust.
Väärtused
Kõrgkool peab oluliseks teadmiste ja hariduse väärtustamist, elukvaliteedi parandamist,
säästvat arengut ning keskkonnahoidu. Kõrgkool rõhutab ja kujundab eetilistel
tõekspidamistel põhinevaid väärtushinnanguid ühiskonnas.
Kõrgkool hoiab ja arendab traditsioone.
2.2. Üldine arengusuund
Euroakadeemia on terviklik ja jätkusuutlik erakõrgkool, mis tegutseb rahvusvahelisel tasemel
humanitaar- ja sotsiaalteaduste, loodusvarade ning keskkonna säästliku kasutamise
valdkonnas, Euroopa Liidule suunatud ja lähedase temaatikaga tegelev innovatsiooni toetav
rahvusvaheliselt tunnustatud õppe- ja uurimiskeskus. Õppetegevus toimub
rakenduskõrghariduse ja magistriõppe tasemetel. Oluline arengusuund on õppetegevuse
kvaliteedi kindlustamine rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes ning teadmuspotentsiaalile
tuginevate interdistsiplinaarsete spetsialiseerumiste ning kõrvalerialade moodulite
väljaarendamine.
2.3. Eesmärgid
Integreerida Euroakadeemia rahvusvahelisse kõrgkoolide võrgustikku nii, et ta oleks
arvestatav EL suunaline rahvusvahelise liikmeskonnaga rahvusvaheliselt tunnustatud haridusja
uurimiskeskus Eestis. Integreerida Euroakadeemia uurimis- ja haridustegevus Eesti
ühiskonnaelu erinevate valdkondadega ning sellega toetada Eesti konkurentsivõimet,
arendada elu- ja keskkonna kvaliteeti, realiseerida tasakaalustatud jätkusuutliku arengu, rahva
tervise ja keskkonnahoiu põhimõtteid. Tagada kõrgkooli uurimis- ja hariduspotentsiaali
valdkondade ning lõpetajate konkurentsivõime. Paindlikult reageerida ühiskonna vajadustele
hariduses ning teadus- ja arendustegevuses. Strateegiliste eesmärkide elluviimiseks kavandab
kõrgkool tegevusi inimpotentsiaali, õppe- ja teadustöö, taristu ning organisatsiooni
arendamiseks.
3. Kõrgkool ja ühiskond
Eesmärk on osaleda aktiivselt ühiskonnaelu probleemide teaduslikus analüüsis ja
lahendamisel. Kõrgkooli juures tegutsevad kogud ja ühingud võimaldavad paremini mõista
ühiskonnaelu aktuaalseid protsesse ning adekvaatselt nendele reageerida. Kõrgkool pakub
erinevatele organisatsioonidele rakenduslikke lahendusi. Kõrgkool võimaldab tööturu
nõudmistele vastavat elukestvat õpet.
Sihtseisund 2019
Igal eriala toimub koostöö mitmesuguste organisatsioonidega, eriti erialaorganisatsioonideja
liitudega ning kodanikeühendustega; osavõtt kohaliku omavalitsuse, riiklikest ja
rahvusvahelistest otsustuskogudest; osalemine võrgustikes ettevõtted-kõrgkoolid; erialaseid
uurimistulemusi populariseeritakse aja- ja teaduskirjanduses.
4. Organisatsioon
Kõrgkooli organisatsioon peab kindlustama õppekorralduse stabiilsuse ja demokraatliku
otsustamisprotsessi, mis tuginevad juhtide professionaalsusel, motiveeritusel ja vastutusel.
Kõrgkooli strateegiline juhtimine tugineb ühiskondlike protsesside ja nõudluste analüüsil.
 Kõrgkool töötab välja, rakendab ja arendab oma põhitegevuste kvaliteedijuhtimise
süsteemi.
 Kõrgkool arendab struktuuriüksuste akadeemilist, administratiivset ja finantsjuhtimist,
täiustab juhtivate ametikohtade täitmise nõudeid, juhtide täiendõppesüsteemi.
 Kõrgkool hoiab akadeemilisi väärtusi ja traditsioone, arendab kõrgkooli õppiva
organisatsioonina.
 Kõrgkool töötab välja ja arendab mainekujundust, täiustab turunduse ja
väliskommunikatsiooni tegevuskava, sh tutvustab oma saavutusi Eestis ja välismaal.
 Kõrgkool täiendab pidevalt arengufondi võimalusi, sh koordineerib aparatuuri ja
õppetehnika soetamist.
 Kõrgkool arendab taristut, laiendab juurdepääsu rahvusvahelistele andmebaasidele.
 Kõrgkool pakub riigile, omavalitsustele ja ettevõtetele uuringuid ja ekspertiise.
 Kõrgkool soodustab Eesti-sisest ja rahvusvahelist koostööd rahvusvaheliste
programmide kaudu ning oma initsiatiivil.
 Kõrgkooli struktuuriüksused arendavad erialast teadusterminoloogiat ja teadmusbaasi.
 Kõrgkooli professuur ja töötajad populariseerivad uurimistulemusi.
Kõrgkooli juhtimine peab olema avatud, probleemide lahendamisesse kaasatakse
struktuuriüksused, üliõpilaskond: üliõpilased on liikmetena esindatud teaduskonna
nõukogudes, kõrgkooli senatis jt otsustuskogudes. Täiustatakse administratiivtöö korraldust,
informatsiooni liikumist, tagasisidet, õppe- ja teadustöö arvestust.
Suurendatakse struktuuriüksuste vastutust õppetegevuse kvaliteedi ja õppeedukuse tõstmisel.
Täiustatakse planeerimist ning finantsarvestust, samuti kaasajastatakse kõrgkooli õigusakte
vastavalt muutuvatele riiklikele regulatsioonidele ja ühiskonna eesmärkidele.
Kõrgkooli struktuuri põhiühikuks on interdistsiplinaarsust taotlevad teaduskonnad. Kõrgkool
võib moodustada valdkonniti laboratooriume, instituute, teisi teadus- ja arendusasutusi.
Kõrgkool tugevdab professuuri ja toetab õppejõudude kvalifikatsiooni tõstmist, töötab välja
tegevuskava noorte õppejõudude ja teadurite järelkasvu koolitamiseks.
Suurendatakse teaduskonna nõukogu vastutust õppe- ja teadusvaldkonna arendamisel.
Täiustatakse ülekõrgkoolilist õppetegevuse koordineerimise süsteemi, tõhustatakse
õpitulemuste arvestuse pidamist, õppetöö koordineerimist, sh tunniplaanide koostamist,
õpperuumide otstarbeka kasutamise korraldamist, sh õppetöö läbiviimise koordineerimist
erinevate struktuuriüksuste vahel.
Euroakadeemia Senat kehtestab ühtsed finantseerimispõhimõtted, mis peavad tagama kulude
ja tulude läbipaistvuse, kõrgkooli kui terviku majandustegevuse läbipaistvuse. Suurendatakse
reservfondi võimalike majandusriskide mõju leevendamiseks.
Jätkatakse raamatukogu väljaarendamist, sh pööratakse tähelepanu teadus- ja õppetegevuseks
vajaliku informatsiooni kogumise ja töötlemise funktsioonile, kasutades kaasaegseid
infotehnoloogilisi vahendeid. Täiustatakse õppetegevuse kvaliteedikindlustamise süsteemi.
Lähiaastate prioriteet on digiraamatukogu ning digitaalse teadmusbaasi arendamine tava ja eõppe
edendamiseks.
Täiustatakse kõrgkooli haldusstruktuuri, sh arendatakse välja ressursisäästlik
dokumendihaldussüsteem (e-dokumendilevi, dokumentide digikataloog, dokumendiarhiiv,
materjalide taaskasutuse korraldamine jm).
Sihtseisund 2019
Teaduskraadiga professori ametikohale vastavad õppekava juhid; kaks laboratooriumi ja
kaks keskust; minimaalselt 10 väliskonverentsi ja 30 teaduspublikatsiooni aastas; avatud
õppes ca 100 üliõpilast; teadmusbaas katab kogu õppe- ja uurimistegevuse;
kvaliteedikindlustuse süsteem vastab muutunud nõudmistele ja standarditele.
5. Õppetöö
Kõrgkooli prioriteediks on kõrghariduse kvaliteet. Õppetöö põhineb teadustulemuste
kasutamisel õppetöös ja tugineb kvalifitseeritud õppejõududele. Õppe- ja teadustöö tulemused
peavad olema konkurentsivõimelised võrreldes teistes Eesti ja Euroopa kõrgkoolides
tehtavaga. Õppekavajärgset õppetööd peab juhtima õppekava nõukogu, mis on teaduskonna
nõukogu funktsionaalne struktuur. Õppekava realiseeritakse õppekava juhi vastutusel.
Õppekava juht on oma erialal tunnustatud aktiivne spetsialist, teadlane.
Õppetöö tulemuslikkuse tõstmine toimub õppetöö korralduse täiustamise ja õppekava juhi
ning teaduskonna vastutuse suurendamise kaudu. Õppetöö tulemuslikkuse tõstmisel on
oluline uute meetodite kasutuselevõtmine, õpikeskkonna täiustamine, eneseanalüüs, sh
õppekavade arendamine, positiivse kogemuse omandamine. Teaduskonna nõukogu ja
õppekava nõukogu analüüsivad õppekava sisu ja selle täiustamise võimalusi, vastavust
ühiskonna vajadustele, teevad ettepanekuid spetsialiseerumiste ning kõrvalerialade moodulite
integreerimiseks õppekavadesse. Suurendatakse interdistsiplinaarsust ja õppekavadevahelisi
seoseid, sh luuakse tingimused ühisõppekavade loomiseks. Õppekavade kaasajastamiseks
analüüsitakse teiste kõrgkoolide kogemusi, konsulteeritakse tööandjatega, erialaliitudega,
vilistlaskoguga, üliõpilaskonna esindajatega. Õppekava avamisel ja uuendamisel tuleb
arvestada sellega, et kõrgkooli lõpetaja peab olema omandatud erialal konkurentsivõimeline.
Täiustatakse õppetöö ja õppekavade kvaliteedi kontrolli süsteemi. Rakendatakse senisest
enam efektiivsemaid õppetöö viise, suurendatakse e-õppe, videoloengute, iseseisva töö ja
loominguliste seminaride osa, vähendades traditsiooniliste loengute osatähtsust.
Õppepraktikate korraldamine on efektiivne, tuginedes õppekavast lähtuvatele
rakendusvajadustele. Koostöös praktikapartneritega tõhustatakse praktikatel püstitatud
ülesannete täitmise kontrolli. Arendatakse praktika läbiviimisega tegelevaid struktuure ja
praktikabaase. Senisest enam rakendatakse tsükliõpet. Õppekavadesse viiakse sisse, sh
võõrkeele õpetamise programmidesse, erialaterminoloogia õpetamine inglise keele baasil ja
rahvusvahelist tähtsust omavate erialaste õppeainete õpetamine inglise keeles. Kõrgkool
stimuleerib õppevahendite koostamist (õpikud, konspektid, praktikajuhendid). Suurendatakse
välisüliõpilaste osakaalu ja süsteemipärast üliõpilasvahetust mobiilsusprogrammide
vahendusel. Pööratakse suuremat tähelepanu üliõpilaste motiveerimisele astuma magistri- ja
doktoriõppesse. Suurendatakse magistriõppe osatähtsust ning arendatakse välja integreeritud
magistriõppe süsteem tuginedes olemasolevale teadmuspotentsiaalile. Enam kasutatakse eõppe
võimalusi, digitaalse õppevara soetamist ja arendamist. Arendatakse õppetööalast
nõustamistegevust.
Sihtseisund 2019
Magistriõpe toimub kõikidel erialadel (viies teaduskonnas); integreeritud magistriõpe hõlmab
põhierialasid; magistriõppes on 100 üliõpilast; kõik õppekavad on eesti-, vene- ja
ingliskeelsed (15 õppekava).
6. Uurimis- ja arendustegevus
Uurimistöö peab kujunema kõrgkooli põhitegevuse üheks kandvaks osaks, millele tugineb
õppetöö. Teaduskondade arengukavades nähakse ette prioriteedid arendatavates
uurimissuundades. Arendatakse koostööd ettevõtetega, teadus- ja arendusasutustega. Luuakse
tihedam seos uurimistegevuse, õppetöö ning arendustegevuse praktilise väljundi vahel, sh
rohkem kaasatakse üliõpilasi uurimistegevusse, eriti magistriõppes. Magistrikavades nähakse
ette uurimistööde avaldamine kui õppetöö üks komponentidest. Senisest enam pööratakse
tähelepanu arendustegevusele, sh lepingulistele töödele. Senisest enam pööratakse tähelepanu,
luues süsteemi, toetuste taotlemiseks teadus- ja arendustegevust finantseerivatelt fondidelt ja
programmidest, sh ka rahvusvahelistelt. Arendatakse kirjastustegevust. Senisest enam
populariseeritakse ja tutvustatakse uurimis- ja arendustegevuse saavutusi. Eesmärgiks on
saada tagasi ülikooli akadeemiline staatus ja taastada doktoriõpe.
Sihtseisund 2019
Ühisuuringud koostööpartneritega Eestist ja väljastpoolt; tegutseb digitaalsete
õppematerjalide laboratoorium; moodustatakse arendusasutusi, sh võimalike
praktikabaasidena.
7. Üliõpilased
Õppejõud töötavad üliõpilaste huvides kuna pikemas perspektiivis määrab kõrgkooli taseme
üliõpilaste ettevalmistus. Suurendatakse üliõpilaste osa kõrgkooli elu kujundamisel ja
juhtimisel. Selleks suurendatakse toetust üliõpilaste omavalitsuslikule tegevusele. Üliõpilaste
arvamused ja seisukohad õppetegevuse ja kõrgkooli muude tegevuste asjus integreeritakse
kõrgkooli arengukavadesse. Senisest enam kaasatakse üliõpilasi õppetöö kvaliteedi
hindamisse. Suurendatakse välisüliõpilaste osakaalu kõikidel viljeldavatel erialadel, eriti
magistrioriõppes. Senisest enam otsitakse võimalusi õpirändeks, üliõpilasvahetuseks ja
üliõpilaste praktika läbiviimiseks teiste riikide ülikoolides ja asutustes. Arendatakse koostööd
Euroopa Liidu asjakohaste programmidega.
Arendatakse kõrgkooli oma stipendiumifondi õppetegevuse stimuleerimiseks kaasates teisi
institutsioone (sh ka tööandjaid) edukate üliõpilaste toetamiseks.
Lähiaastate strateegia üliõpilaste arvu suurendamiseks on seotud e-õppe laiema rakendamise,
avatud ülikooli käivitamise ja õppekeelte arvu suurendamisega ning seega osaliselt väljapoole
Eestit suunatud värbamispoliitika väljaarendamise, koostööprojektide ja muude ühistegevuste
realiseerimisega.
Sihtseisund 2019
Üliõpilaste arv kõikidel erialadel ning õppevormides kokku 700-800; üliõpilaste värbamine
Eesti ja välismaiste võrgustike kaudu.
8. Rahvusvahelised suhted
Euroakadeemia peab saavutama positsiooni rahvusvaheliselt arvestatava õppe- ja
uurimisasutusena. Vajalik on luua välisüliõpilaste ja -õppejõudude vastuvõtmiseks kohane
infrastruktuur. Leida võimalusi koostööks rahvusvaheliste organisatsioonidega, sh arendada
koostööd Rahvusvahelise Ülikoolide Assotsiatsiooniga. Euroakadeemia on Euroopa E-õppe
assotsiatsiooni EDEN institutsionaalne liige. Motiveerida rahvusvahelist rakendusuuringute ja
teadusalast koostööd ning uurimistulemuste kirjastamist nii rahvusvaheliste teadusajakirjade
toimetuskolleegiumite liikmetena kui Euroakadeemia väljaannete digitaalses vormis
levitamisel olemasolevate rahvusvaheliste andmebaaside kaasamisel. Soodustatakse
õppejõudude mobiilsust, osavõttu rahvusvahelistest teadusüritustest ja täiendkoolitustest.
Tihendatakse koostööd partnerülikoolidega ja teadusasutustega Läänemere regioonis ja
kaugemal. Toetatakse rakendusuuringuid, mis suudaksid luua kõrgkoolile rahvusvahelise
tunnustuse. Korraldatakse rahvusvahelisi teadusüritusi.
9. Taristu
Arendatakse kõrgkooli infrastruktuuri õppetegevuse perspektiivsetest vajadustest lähtuvalt ja
kulutuste optimeerimiseks. Iga-aastaselt nähakse ette investeeringud õpikeskkonna
arendamiseks. Töötatakse välja oma õppehoone rajamise ja praktikabaaside loomise ning
arendamise kava, lähtuvalt õppeülesannete täitmise uutest aspektidest täiendatakse
infotehnoloogilise arengu kava. Järjepidevalt täiendatakse õpperaamatukogu, õppe- ja
teadustegevuseks vajaliku informatsiooni hankimise ja vahetamise süsteemi, sh
publikatsioonide vahetust. Luuakse spetsialiseeritud õppeklasse ja laboratooriume.
10. Finantsprojektsiooni tagatised
 Magistriõpe kõigil erialadel.
 Kõrvalerialade aktuaalsed nišid.
 Ülikooli akadeemiline staatus.
 Personali kõrge kvalifikatsioon.
 Avatud õpe.
 E-õpe.
 Vene- ja ingliskeelsed õppekavad.
 Koostöö- ja majanduslepingud asutuste ja ettevõtetega.
 Reklaam EL võrgustikes.
Sihtseisund 2019
Üliõpilaste arv kõikidel erialadel ja õppevormides kokku 700-800; õppemaksu tõus aastas ca
5%; konservatiivne finantspoliitika. Üliõpilaste arvu kasv aastas kuni 20%.
11. Tulemusnäitajad
Tulemusnäitaja                                                                            2013                                      2019
Uurimis- ja arendustegevus
1. 1.1, 1.2, 2.1. ja 3.1. publikatsioonide arv ETIS-es ühe        0.97                                      1.3
akadeemilise töötaja kohta (täistööaja arvestuses)
TAL summad kogueelarvest (%)                                                12.2                                      14
Õppetegevus
Õpingud katkestanute osakaal sisseastunutest (%)                9.9                                         8
Välisüliõpilaste osakaal (%)                                                                                                      30%
Täiendusõppe kursuste arv                                                                                                       8
12. Arengukava rakendamine ja tegevuskavad
Euroakadeemia arengukava arendamiseks ning täiendamiseks moodustati kõrgkooli Senati
arengukomisjon, mille esmaseks ülesandeks on varemkoostatud arengukava seisukohtade
analüüs ning uue, kaasaja tingimustele vastava arengukava põhijoonte väljatöötamine.
Arengukava üldised seisukohad on esitatud käesolevas dokumendis.

 

Euroakadeemia arengukava aastani 2019 on vastu võetud Euroakadeemia Senati 12.12.2014
istungil prot 5