Euroakadeemia arengukava aastani 2019

Euroakadeemia arengukava aastani 2019 
Sissejuhatus
Käesolev Euroakadeemia arengukava on koostatud aastani 2019.  Käesolev arengukava on varasemate arengukavade edasiarendus, mis on kinnitatud Euroakadeemia Senati otsusega 05.02.2014 ning viimati kaasajastatud 12.12.2014.
Arengukava on strateegiline dokument, mis koosneb kahest osast, millest esimene sisaldab Euroakadeemia arengu üldisi põhimõtteid ning teine Euroakadeemia teaduskondade eesmärke ja arengusuundi. Koos arengukavaga on kinnitatud ka teaduskondade lähitulevikku kajastavad tegevuskavad.
Arengukava täiendatakse lähiajaliste eesmärkide ja ülesannete püstitamisega igal aastal.
Lühiülevaade ajaloost
Euroakadeemia (Kõrgkool) eelkäija, Euroülikool, asutati 1997. aastal eraõigusliku kõrgkoolina. 1999. a seoses haridust korraldava seadusandluse muudatustega sai Euroakadeemia pidajaks MTÜ Eesti Euroinfo Ühing. Euroakadeemia struktuuris on viis teaduskonda: rahvusvaheliste suhete teaduskond, tõlketeaduskond, ärijuhtimise teaduskond, keskkonnakaitse teaduskond ja kujunduskunsti teaduskond. Kõikides teaduskondades toimub õpe rakenduskõrghariduse õppekavade alusel, ärijuhtimise ja keskkonnakaitse teaduskondades ka magistriõppe tasemel. Euroakadeemial on  toimivad  rahvusvahelised sidemed, sh on Euroakadeemia osalenud Euroopa Komisjoni projektide täitmisel. Euroakadeemial on koostöölepingud või projektipõhine koostöö paljude välispartneritega ning Eesti ettevõtetega, kõrgkoolidega ning teadusasutustega.

1. Kontseptsioon

  • Eraharidusega tagada valikuvõimalused ja kvaliteetne kõrgharidus erinevatel kõrgharidusastmetel.
  • Erakapitali kaasamine haridus- ja teadustegevusse.
  • Mitmekeelse õppijakeskse õppesüsteemi loomine.
  • Kaasaegsete infotehnoloogiavahendite rakendamine õppeprotsessis.
  • Elukestva õppe ja isikustatud õppesüsteemi rakendamine.
  • Säästva arengu kesksete väärtushoiakute arendamine.
  • Innovaatilise haridusalase rahvusvahelise koostöö arendamine.
  • Kõrgetasemeliste kompetentsikeskuste loomine arendatavates suundades.
  • Võtmesõnad: eraharidus, erakapital, mitmekeelne haridus, elukestev õpe, säästva arengu haridus, infotehnoloogia rakendused, innovaatiline haridusprotsess, kompetentsikeskused.

2. Missioon, visioon, väärtused, arengusuunad ja eesmärgid
2.1. Missioon, visioon, väärtused

Euroakadeemia missioon on olla teadmuspõhise ühiskonna arengut realiseeriv jõud.
Euroakadeemia edendab haridust, teadust ja kultuuri ning arendab ühiskonda õppe- ja uurimistegevuse kaudu, luues rahvusvahelises koostöös eeldused oluliste uurimisvaldkondade arenguks.

Euroakadeemia annab kõrgetasemelist  haridust ja kujundab vastutustundlikke ja algatusvõimelisi kodanikke, tagades sellega oma lõpetajate konkurentsivõime.

Euroakadeemia juhindub oma tegevuses Euroopa Liidu ja Eesti haridus- ja teaduspoliitilistest eesmärkidest ning ühiskonna arengut suunavatest strateegiatest. Euroakadeemia olemiks on innovatiivne hoiak Eesti kõrghariduspoliitika kujundamisel.

Õppetöö Kõrgkoolis põhineb uurimistegevusel ja uurimistulemuste kasutamisel õppetöös. Kõrgkool tutvustab uurimissaavutusi ja leiab neile rakendusi.

Euroakadeemial on tihe side ühiskonnaga. Euroakadeemia reageerib paindlikult ühiskonna vajadustele, arendades oma õppekavasid. Euroakadeemia arendab koostööd ettevõtetega, avaliku sektoriga ja teiste kõrgkoolidega. Euroakadeemia arendab rahvusvahelist koostööd programmides ja projektides osalemisega. Euroakadeemia teeb koostööd ühiskondlike organisatsioonidega ja mittetulundusühingutega arendustegevuse eesmärgil.

Euroakadeemia ja ühiskonna vahelised seosed realiseeruvad programmides ja projektides osalemise teel, aktuaalsete ja rakenduslikku väärtust omavate uurimis- ja üliõpilastööde teemavaliku kaudu, koostöös erinevate sidusrühmadega. Euroakadeemia võimaldab tööturu vajadustega kooskõlas elukestvat õpet.

Euroakadeemia arendab teadmusbaasi, uurimistööde ja õppematerjalide kirjastamist.

Visioon aastaks 2019

Euroakadeemia säilitab Euroopa kõrgkoolivõrgustikus arvestatava koha parimate väikekõrgkoolide Top 20-s (according to the EBA the Best Universities Ranking 2014 – Best Regional Universities, Europe; Western, Eastern and Central), suunitlusega interdistsiplinaarsetele õppekavadele ja uurimistemaatikale; Euroakadeemia on  Eesti ühiskonna arengute ja konkurentsivõime toetaja ning omab rahvusvahelist tunnustust.

Väärtused
Euroakadeemia peab oluliseks teadmiste ja hariduse väärtustamist, elukvaliteedi parandamist, säästvat arengut ning keskkonnahoidu. Euroakadeemia rõhutab ja kujundab eetilistel tõekspidamistel põhinevaid väärtushinnanguid ja teaduslikku maailmavaadet ühiskonnas.

Euroakadeemia hoiab ja arendab traditsioone.
2.2. Üldine arengusuund

Euroakadeemia on terviklik ja jätkusuutlik erakõrgkool, mis tegutseb rahvusvahelisel tasemel humanitaar- ja sotsiaalteaduste, loodusvarade ning keskkonna säästliku kasutamise valdkonnas, Euroopa Liidule suunatud ja lähedase temaatikaga tegelev innovatsiooni toetav rahvusvaheliselt tunnustatud õppe- ja uurimiskeskus. Oluline arengusuund on õppetegevuse kvaliteedi kindlustamine ning teadmuspotentsiaalile tuginevate interdistsiplinaarsete spetsialiseerumiste ning kõrvalerialade moodulite väljaarendamine.
2.3. Eesmärgid
Integreerida Euroakadeemia rahvusvahelisse kõrgkoolide võrgustikku nii, et ta oleks arvestatav EL suunaline rahvusvahelise liikmeskonnaga rahvusvaheliselt tunnustatud haridus- ja uurimiskeskus Eestis. Integreerida Euroakadeemia uurimis- ja haridustegevus Eesti ühiskonnaelu erinevate valdkondadega ning sellega toetada Eesti konkurentsivõimet, arendada elu- ja keskkonna kvaliteeti, realiseerida tasakaalustatud jätkusuutliku arengu, rahva tervise ja keskkonnahoiu põhimõtteid. Tagada Kõrgkooli uurimis- ja hariduspotentsiaali valdkondade ning lõpetajate konkurentsivõime. Paindlikult reageerida ühiskonna vajadustele hariduses ning teadus- ja arendustegevuses. Strateegiliste eesmärkide elluviimiseks kavandab Kõrgkool tegevusi inimpotentsiaali, õppe- ja teadustöö, taristu ning organisatsiooni arendamiseks.

3. Euroakadeemia ja ühiskond
Eesmärk on osaleda aktiivselt ühiskonnaelu probleemide teaduslikus analüüsis ja lahendamisel. Kõrgkooli juures tegutsevad kogud ja ühingud võimaldavad paremini mõista ühiskonnaelu aktuaalseid protsesse ning adekvaatselt nendele reageerida. Kõrgkool pakub erinevatele organisatsioonidele rakenduslikke lahendusi. Kõrgkool võimaldab tööturu nõudmistele vastavat elukestvat õpet.
Sihtseisund 2019
Igal erialal toimub koostöö mitmesuguste organisatsioonidega, eriti erialaorganisatsioonide- ja liitudega ning kodanikeühendustega; osavõtt kohaliku omavalitsuse, riiklikest ja rahvusvahelistest otsustuskogudest; osalemine võrgustikes ettevõtted-kõrgkoolid; erialaseid uurimistulemusi populariseeritakse ajakirjanduses ja teaduskirjanduses.
4. Organisatsioon
Kõrgkooli organisatsioon peab kindlustama õppekorralduse stabiilsuse ja demokraatliku otsustamisprotsessi, mis tuginevad juhtide professionaalsusel, motiveeritusel ja vastutusel. Kõrgkooli strateegiline juhtimine tugineb ühiskondlike protsesside ja nõudluste analüüsil.

  • Kõrgkool töötab välja, rakendab ja arendab oma põhitegevuste kvaliteedijuhtimise süsteemi.
  • Kõrgkool arendab struktuuriüksuste akadeemilist, administratiivset ja finantsjuhtimist, täiustab juhtivate ametikohtade täitmise nõudeid, juhtide täiendõppesüsteemi.
  • Kõrgkool hoiab akadeemilisi väärtusi ja traditsioone, arendab kõrgkooli õppiva organisatsioonina.
  • Kõrgkool töötab välja ja arendab mainekujundust, täiustab turunduse ja väliskommunikatsiooni tegevuskava, sh tutvustab oma saavutusi Eestis ja välismaal.
  • Kõrgkool täiendab pidevalt arengufondi võimalusi, sh koordineerib aparatuuri ja õppetehnika soetamist.
  • Kõrgkool arendab taristut,  laiendab juurdepääsu rahvusvahelistele andmebaasidele.
  • Kõrgkool pakub riigile, omavalitsustele ja ettevõtetele uuringuid ja ekspertiise.
  • Kõrgkool soodustab Eesti-sisest ja rahvusvahelist koostööd rahvusvaheliste programmide kaudu ning oma initsiatiivil.
  • Kõrgkooli struktuuriüksused arendavad erialast teadusterminoloogiat ja teadmusbaasi.
  • Kõrgkooli professuur ja töötajad populariseerivad uurimistulemusi.
    Kõrgkooli juhtimine peab olema avatud, probleemide lahendamisesse kaasatakse struktuuriüksused, üliõpilaskond: üliõpilased on liikmetena esindatud teaduskonna nõukogudes, kõrgkooli senatis jt otsustuskogudes. Täiustatakse administratiivtöö korraldust, informatsiooni liikumist, tagasisidet, õppe- ja teadustöö arvestust.
    Suurendatakse struktuuriüksuste vastutust õppetegevuse kvaliteedi ja õppeedukuse tõstmisel. Täiustatakse planeerimist ning finantsarvestust, samuti kaasajastatakse kõrgkooli õigusakte vastavalt muutuvatele riiklikele regulatsioonidele ja ühiskonna eesmärkidele.
    Kõrgkooli struktuuri põhiühikuks on interdistsiplinaarsust taotlevad teaduskonnad. Kõrgkool võib moodustada valdkonniti laboratooriume, instituute, teisi teadus- ja arendusasutusi.
    Kõrgkool tugevdab professuuri ja toetab õppejõudude kvalifikatsiooni tõstmist, töötab välja tegevuskava noorte õppejõudude ja teadurite järelkasvu koolitamiseks.
    Suurendatakse teaduskonna nõukogu vastutust õppe- ja teadusvaldkonna arendamisel. Täiustatakse ülekõrgkoolilist õppetegevuse koordineerimise süsteemi, tõhustatakse õpitulemuste arvestuse pidamist, õppetöö koordineerimist, sh tunniplaanide koostamist, õpperuumide otstarbeka kasutamise korraldamist, sh õppetöö läbiviimise koordineerimist erinevate struktuuriüksuste vahel.
    Euroakadeemia Senat kehtestab ühtsed finantseerimispõhimõtted, mis peavad tagama kulude ja tulude läbipaistvuse, kõrgkooli kui terviku majandustegevuse läbipaistvuse. Suurendatakse reservfondi võimalike majandusriskide mõju leevendamiseks.
    Jätkatakse raamatukogu väljaarendamist, sh pööratakse tähelepanu teadus- ja õppetegevuseks vajaliku informatsiooni kogumise ja töötlemise funktsioonile, kasutades kaasaegseid infotehnoloogiavahendeid. Täiustatakse õppetegevuse kvaliteedikindlustamise süsteemi. Lähiaastate prioriteet on digiraamatukogu ning digitaalse teadmusbaasi arendamine tava ja e-õppe edendamiseks.
    Täiustatakse kõrgkooli haldusstruktuuri, sh arendatakse välja ressursisäästlik dokumendihaldussüsteem (e-dokumendilevi, dokumentide digikataloog, dokumendiarhiiv, materjalide taaskasutuse korraldamine jm).
    Sihtseisund 2019
    Professori ametikohale vastavad õppekavade juhid; kaks laboratooriumi ja kaks kompetentsikeskust; teadmusbaas katab kogu õppe- ja uurimistegevuse; kvaliteedikindlustuse süsteem vastab muutunud nõudmistele ja standarditele.
    5. Õppetöö
    Kõrgkooli prioriteediks on kõrghariduse kvaliteet. Õppetöö põhineb teadustulemuste kasutamisel õppetöös ja tugineb kvalifitseeritud õppejõududele. Õppe- ja teadustöö tulemused peavad olema konkurentsivõimelised võrreldes teistes Eesti ja Euroopa kõrgkoolides tehtavaga. Õppekavajärgset õppetööd peab juhtima õppekava nõukogu, mis on teaduskonna nõukogu funktsionaalne struktuur. Õppekava realiseeritakse õppekava juhi vastutusel. Õppekava juht on oma erialal tunnustatud aktiivne spetsialist, teadlane.
    Õppetöö tulemuslikkuse tõstmine toimub õppetöö korralduse täiustamise ja õppekava juhi ning teaduskonna vastutuse suurendamise kaudu. Õppetöö tulemuslikkuse tõstmisel on oluline uute meetodite kasutuselevõtmine, õppekeskkonna täiustamine, eneseanalüüs, sh õppekavade arendamine, positiivse kogemuse omandamine. Teaduskonna nõukogu ja õppekava nõukogu analüüsivad õppekava sisu ja selle täiustamise võimalusi, vastavust ühiskonna vajadustele, teevad ettepanekuid spetsialiseerumiste ning kõrvalerialade moodulite integreerimiseks õppekavadesse.
    Suurendatakse interdistsiplinaarsust ja õppekavadevahelisi seoseid, sh luuakse tingimused ühisõppekavade loomiseks. Õppekavade kaasajastamiseks analüüsitakse teiste kõrgkoolide kogemusi, konsulteeritakse tööandjatega, erialaliitudega, vilistlaskoguga, üliõpilaskonna esindajatega. Õppekava avamisel ja uuendamisel tuleb arvestada sellega, et Kõrgkooli lõpetaja peab olema omandatud erialal konkurentsivõimeline. Täiustatakse õppetöö ja õppekavade kvaliteedi kontrolli süsteemi. Rakendatakse senisest enam efektiivsemaid õppetöö viise, suurendatakse e-õppe, videoloengute, iseseisva töö ja loominguliste seminaride osa, vähendades traditsiooniliste loengute osatähtsust.
    Õppepraktikate korraldamine on efektiivne, tuginedes õppekavast lähtuvatele rakendusvajadustele.   Koostöös praktikapartneritega tõhustatakse  praktikatel püstitatud ülesannete täitmise kontrolli. Arendatakse praktika läbiviimisega tegelevaid struktuure ja praktikabaase.
    Senisest enam rakendatakse tsükliõpet. Õppekavadesse viiakse sisse, sh võõrkeele õpetamise programmidesse, erialaterminoloogia õpetamine inglise keele baasil ja rahvusvahelist tähtsust omavate erialaste õppeainete õpetamine inglise keeles. Kõrgkool stimuleerib õppevahendite koostamist (õpikud, konspektid, praktikajuhendid).Suurendatakse välisüliõpilaste osakaalu ja süsteemipärast üliõpilasvahetust mobiilsusprogrammide vahendusel. Pööratakse suuremat tähelepanu üliõpilaste motiveerimisele astuma magistri- ja doktoriõppesse. Suurendatakse magistriõppe osatähtsust ning arendatakse välja integreeritud magistriõppe süsteem tuginedes olemasolevale teadmuspotentsiaalile. Enam kasutatakse e-õppe võimalusi, digitaalse õppevara soetamist ja arendamist. Arendatakse õppetööalast nõustamistegevust.
    Sihtseisund 2019
    Magistriõpe toimub kõikidel erialadel (viies teaduskonnas); integreeritud magistriõpe hõlmab põhierialasid; magistriõppes on 100 üliõpilast; kõik magistriõppe õppekavad on eesti-, vene- ja ingliskeelsed (15 õppekava).

6. Uurimis- ja arendustegevus
Uurimistöö peab kujunema kõrgkooli põhitegevuse üheks kandvaks osaks, millele tugineb õppetöö. Teaduskondade arengukavades nähakse ette prioriteedid arendatavates uurimissuundades. Arendatakse koostööd ettevõtetega, teadus- ja arendusasutustega. Luuakse tihedam seos uurimistegevuse, õppetöö ning arendustegevuse praktilise väljundi vahel, sh rohkem kaasatakse üliõpilasi uurimistegevusse, eriti magistriõppes. Magistrikavades nähakse ette uurimistööde avaldamine kui õppetöö üks komponentidest.
Senisest enam pööratakse tähelepanu arendustegevusele, sh lepingulistele töödele. Senisest enam pööratakse tähelepanu, luues süsteemi, toetuste taotlemiseks teadus- ja arendustegevust finantseerivatelt fondidelt ja programmidest, sh ka rahvusvahelistelt. Arendatakse kirjastustegevust. Senisest enam populariseeritakse ja tutvustatakse uurimis- ja arendustegevuse saavutusi. Eesmärgiks on saada tagasi ülikooli akadeemiline staatus ja taastada doktoriõpe.
Sihtseisund 2019
Ühisuuringud koostööpartneritega Eestist ja väljastpoolt; tegutseb digitaalsete õppematerjalide laboratoorium; moodustatakse arendusasutusi, sh võimalike praktikabaasidena.
7. Üliõpilased
Õppejõud töötavad üliõpilaste huvides, kuna pikemas perspektiivis määrab kõrgkooli taseme üliõpilaste ettevalmistus. Suurendatakse üliõpilaste osa kõrgkooli elu kujundamisel ja juhtimisel. Selleks suurendatakse toetust üliõpilaste omavalitsuslikule tegevusele. Üliõpilaste arvamused ja seisukohad õppetegevuse ja kõrgkooli muude tegevuste asjus integreeritakse kõrgkooli arengukavadesse. Senisest enam kaasatakse üliõpilasi õppetöö kvaliteedi hindamisse.
Suurendatakse välisüliõpilaste osakaalu kõikidel viljeldavatel erialadel, eriti magistrioriõppes. Senisest enam otsitakse võimalusi õpirändeks, üliõpilasvahetuseks ja üliõpilaste praktika läbiviimiseks teiste riikide ülikoolides ja asutustes. Arendatakse koostööd Euroopa Liidu asjakohaste programmidega.
Arendatakse kõrgkooli oma stipendiumifondi õppetegevuse stimuleerimiseks kaasates teisi institutsioone (sh ka tööandjaid) edukate üliõpilaste toetamiseks.
Lähiaastate strateegia üliõpilaste arvu suurendamiseks on seotud e-õppe laiema rakendamise, avatud ülikooli käivitamise ja õppekeelte arvu suurendamisega ning seega osaliselt väljapoole Eestit suunatud värbamispoliitika väljaarendamise, koostööprojektide ja muude ühistegevuste realiseerimisega.
Sihtseisund 2019
Üliõpilaste arv kõikidel erialadel ning õppevormides 1500-2000 sh avatud õppes ca 100 üliõpilast; üliõpilaste värbamine Eesti ja välismaiste võrgustike kaudu.
6
8. Rahvusvahelised suhted
Euroakadeemia peab saavutama positsiooni rahvusvaheliselt arvestatava õppe- ja uurimisasutusena. Vajalik on luua välisüliõpilaste ja -õppejõudude vastuvõtmiseks kohane infrastruktuur. Leida võimalusi koostööks rahvusvaheliste organisatsioonidega, sh arendada koostööd Rahvusvahelise Ülikoolide Assotsiatsiooniga. Euroakadeemia on Euroopa E-õppe assotsiatsiooni EDEN institutsionaalne liige.
Motiveerida rahvusvahelist rakendusuuringute ja teadusalast koostööd ning uurimistulemuste kirjastamist nii rahvusvaheliste teadusajakirjade toimetuskolleegiumite liikmetena kui Euroakadeemia väljaannete digitaalses vormis levitamisel olemasolevate rahvusvaheliste andmebaaside kaasamisel.
Soodustatakse õppejõudude mobiilsust, osavõttu rahvusvahelistest teadusüritustest ja täiendkoolitustest. Tihendatakse koostööd partnerülikoolidega ja teadusasutustega Läänemere regioonis ja kaugemal. Toetatakse rakendusuuringuid, mis suudaksid luua kõrgkoolile rahvusvahelise tunnustuse. Korraldatakse rahvusvahelisi teadusüritusi.
Sihtseisund 2019
minimaalselt 30 väliskonverentsi ja 30 teaduspublikatsiooni aastas.
9. Taristu
Arendatakse kõrgkooli infrastruktuuri õppetegevuse perspektiivsetest vajadustest lähtuvalt  ja kulutuste optimeerimiseks. Iga-aastaselt nähakse ette investeeringud õpikeskkonna arendamiseks. Töötatakse välja  oma õppehoone rajamise ja praktikabaaside loomise ning arendamise kava, lähtuvalt õppeülesannete täitmise uutest aspektidest täiendatakse infotehnoloogilise arengu kava. Järjepidevalt täiendatakse õpperaamatukogu, õppe- ja teadustegevuseks vajaliku informatsiooni hankimise ja vahetamise süsteemi, sh publikatsioonide vahetust. Luuakse spetsialiseeritud õppeklasse ja laboratooriume.
Sihtseisund 2019
Kaks laboratooriumi ja kaks kompetentsikeskust; teadmusbaas katab kogu õppe- ja uurimistegevuse.
10. Finantsprojektsiooni tagatised o Magistriõpe kõigil erialadel. o Kõrvalerialade aktuaalsed nišid. o Personali kõrge kvalifikatsioon. o Avatud õpe. o E-õpe. o Eesti- ,vene- ja ingliskeelsed õppekavad. o Koostöö- ja majanduslepingud asutuste ja ettevõtetega. o Reklaam EL võrgustikes.
Sihtseisund 2019
Üliõpilaste arv kõikidel erialadel ja õppevormides 1500-2000; õppemaksu tõus aastas ca 5%; konservatiivne finantspoliitika.
7
11. Tulemusnäitajad
Tulemusnäitaja 2013 2019
Uurimis- ja arendustegevus
1.1, 1.2, 2.1. ja 3.1. publikatsioonide arv ETIS-es ühe akadeemilise töötaja kohta (täistööaja arvestuses)
0.97 1.3
TAL summad kogueelarvest (%) 12.2 14
Õppetegevus
Õpingud katkestanute osakaal sisseastunutest (%) 9.5 8
Välisüliõpilaste osakaal (%) 5 15
Täiendusõppe kursuste arv 1 8
Üliõpilaste mobiilsus (%) 1.8 3
12. Arengukava rakendamine ja tegevuskavad
Euroakadeemia arengukava arendamiseks ning täiendamiseks on moodustatud Kõrgkooli Senati arengukomisjon, mille ülesandeks on arengu jälgimine, arengukava seisukohtade analüüs ning perioodiline kaasajastamine.