Ärijuhtimise teaduskonna arengukava 2015-2019

Ärijuhtimise teaduskonna arengukava 2015 – 2019

 1. Sissejuhatus

  • Suundumused, regulatsioonid

Käesolev arengukava on koostatud perioodiks 2015 – 2019. See on ärijuhtimise teaduskonna 2006. – 2010. aasta ja 2011. – 2015. aasta arengukavade edasiarendus.

Arengukava koostamisel on aluseks Eesti kõrgharidusstrateegia (2006 – 2015), strateegia Teadmistepõhine Eesti 2020, ärihariduse üleriigilistel aruteludel kõlamajäänud seisukohad, Kõrgharidusstandardi nõuded, Eesti Vabariigi valitsuse seisukohad ühiskonna planeeritavatest arengutest ja Euroakadeemia arengukava.

Teaduskonna arengukava aluspõhimõtted käesoleval etapil:

  • Õppe- ja teadustööle suunitluse tagamine, mis arvestab Eesti majanduse ja ühiskonna vajadusi.
  • Õppekavaarendusse tööandjate ja teiste ühiskonnapartnerite kaasamine, et kindlustada õppekava vastavus tööturul oodatavatele pädevustele.
  • Üliõpilasele orienteeritus.
  • Kvaliteedikindlustuse tugevdamine.
  • Jätkuv rahvusvahelistumine.
  • Taust

Õppeaasta 2016/2017 on ärijuhtimise teaduskonnale kahekümnes. Selle aja jooksul on välja kujunenud teaduskonna õpetamistraditsioonid ja uurimis- ning arendustegevuse suunad. Käesoleval ajal õpib ärijuhtimist ca 270 üliõpilast. Seisuga kevad 2016 on teaduskonnal 520 vilistlast: 124 magistrit, 234 bakalaureust ja 162 diplomiga lõpetanut.

Teaduskonna uurimis-arendustegevuse suundadeks on: „Teadmusmajandus ja teadmussüsteemid“ ja „Äri- ja keskkonnaökonoomika“, kusjuures teemade käsitlemisel on olnud oluline Euroopa Liidu raamistik. Uurimistöös on kajastunud  Eesti majanduse ja ettevõtluse aktuaalne probleemistik. Uurimistulemusi on regulaarselt publitseeritud ajakirja „The Baltic Horizons“ väljaannetes Economy and Business Administration.  Teaduskonna liikmed on välja andnud monograafiaid, õpikuid, õppemetoodilisi materjale. Üliõpilaste diplomi- ja magistritööd on teaduskonna uurimistegevuse oluliseks koostisosaks

  • Teaduskonna missioon ja eesmärgid

Ärijuhtimise teaduskonna missiooniks on koolitada kõrge kvalifikatsiooniga ärijuhtimise spetsialiste, kes suudaksid edendada Eesti majandust ja olla konkurentsivõimelised rahvusvahelisel tasandil, kasutades ära Euroakadeemia erinevate valdkondade sünergiat äriharidusele uute tänapäevaste suundade lisamisel. Ärijuhtimise teaduskond järgib Euroakadeemia juhtlauset „Toimetulek haritud Euroopas“.

Eesmärgiks on anda üliõpilastele ajakohased ja kvaliteetsed teadmised, mis võimaldavad edukalt tegutseda kiiresti muutuvas ärikeskkonnas. Seda peab kindlustama õppekavade süstemaatiline uuendamine ja õpetamisprotsessis rõhuasetus analüüsivõimeliste põhjendatud tulevikuotsuste vastuvõtjate kujundamisele, aga ka meie teoreetilise õppe tihe läbipõimumine tööeluga – meie õppejõududel on praktiline juhtimis- ja ettevõtluskogemus Eesti majanduses ja enamik meie üliõpilasi töötavad.

Käesoleval etapil näeb teaduskond oma rolli ühiskonnas, toetades Eesti valitsuse suundumust suurendada Eesti ühiskonnas ettevõtlikkust ja kõrghariduses ettevõtlusõpet (Majandusministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi vaheline vastav kokkulepe aastast 2007). Sellest lähtudes on teaduskond teinud rõhuasetuse ettevõtluse osa suurendamisele teaduskonna ärijuhtimise õppekavades, ettevõtlusõppe sisseseadmise Euroakadeemia mitteärinduse erialades ja digitaalse äri võimaluste õpetamise laiendamise, mis on seotud muuhulgas Euroopa ettevõtluse teadmusbaasi projekteerimise ja teostamisega e-õppe keskkonnas, mille  kättesaadavus on tulevikus planeeritud ka laiemale üldsusele.

  • Eesmärgid aastaks 2019
  1. Meie lõpetaja on võimeline töötama Euroopa Liidu ettevõtluses.
  2. Omada ja süstemaatiliselt arendada Euroopa ettevõtluse teadmusbaasi ja olla konsulteerija Euroopa majanduse küsimustes.
  3. Omada koostöösidemeid Euroopa ettevõtlust toetavate rahvusvaheliste organisatsioonidega.
  4. Õppekavaarenduse eelistatud spetsialiseerumissuunad on:
    • „Euroopa ettevõtlus“,
    • „Digitaalne äri juhtimine“,
    • „Keskkonnasäästlik ettevõtlus“, mis on koostööprojekt Euroakadeemia keskkonnakaitse teaduskonnaga.
  5. Võtta osa Euroakadeemia integreeritud magistriõppest ärijuhtimise ja ettevõtlusega seotud pea- ja kõrvalerialade ning spetsialiseerumissuundade kujundajana ja läbiviijana.
  6. Viia läbi äri- ja ettevõtluse valdkonna avatud õpet Euroakadeemias.
  1. Õppetegevus
  • Õppekavaarendus

Teaduskonna poolt õpetatavad õppekavad kuuluvad õppekavagruppi „Ärindus ja haldus“: rakenduskõrgharidusõppe õppekava „Ärijuhtimine” (registrikood 111194 – eestikeelne, registrikood 121937 – venekeelne, registrikood 137098 – ingliskeelne) ja magistriõppe õppekava „Majandus ja ärijuhtimine” (registrikood 111195 – eestikeelne, registrikood 129457 – venekeelne ja registrikood 137117 – ingliskeelne).

2.1.1.  Õppekavade arendamise põhimõtted

Õppekavade arendamise suunad ja põhimõtted on vastavuses Eesti kõrgharidusstrateegiaga (2006-2015), strateegiaga Teadmistepõhine Eesti 2020, Kõrgharidusstandardiga, Eesti ühiskonna vajadustega ja Euroakadeemia üldise strateegiaga. Õppekavade arendamise põhimõtted on järgmised:

  • Õppekavaarendus on süstemaatiline.
  • Õppekavaarenduses peetakse silmas muutusi Eesti ettevõtluskeskkonnas ja tööturul.
  • Õppekavaarenduses peetakse silmas arengutrende Eesti ja maailma ärihariduses. Regulaarselt toimub erinevate õppekavade fundamentaalne analüüs ja võrdlus, eriti peetakse silmas ärihariduse juhtivates keskustes toimuvat.
  • Õppekavaarenduses arvestatakse uute õpetamismeetoditega avanevaid võimalusi.
  • Õppekavaarenduses peetakse oluliseks tööandjate arvamusi ja hinnanguid. Seetõttu on teaduskonna nõukogu koosseisu kaasatud kolm erinevate kogemustega ja erialaga organisatsioonide esindajat: rahvusvahelise tootmisfirma juht Marko Kokla, Eesti Inseneride Liidu president Arvi Hamburg ja Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna nõunik Tiiu Reinbusch.
  • Õppekavaarenduses on tähtsaks tagasiside allikaks meie vilistlased, kellega sidemed on regulaarsed.
  • Õppekavaarenduses võetakse arvesse tagasisidet üliõpilastelt.
  • Õppekavade kvaliteedi kindlustamiseks on ette nähtud iga õppejõu poolt tema aineprogrammi süstemaatiline uuendamine, et tagada selle ajakohasus ja vastavus teaduse uusimatele seisukohtadele.
  • Õppekavade kvaliteedi kindlustamise oluliseks vahendiks on planeeritud Euroakadeemia õppejõudude profiilide andmebaasi loomine e-õppe keskkonda ja digiteadmusbaasi.
  • Kõrgkoolisisene koopereerumine

Teaduskondadevaheline integratsioon ja kompetentside ühine kasutamine on olnud nii Euroakadeemia kui ärijuhtimise teaduskonna strateegia koostisosaks asutamisest peale. Vastavalt neile põhimõtetele on ärijuhtimise õppekavade strateegiline koht Euroakadeemia õppekavade portfoolios määratletud majandus-, ettevõtlus- ja juhtimisõppe baasõppekavadena. Käesoleval etapil on ärijuhtimise õppekavade e-kursused ka Euroakadeemia e-õppe arenduse baasiks.

Enamikus Euroakadeemia õppekavades on majanduse, juhtimise ja ettevõtluse aluste õpetamise komponendid, mis kuuluvad ärijuhtimise teaduskonna kompetentsi.

Ärijuhtimise teaduskonna poolt on koostatud aineprogrammid ja toimub õpetamine ülejäänud teaduskondade rakenduskõrgharidusõppe õppekavades järgmistes õppeainetes: majanduse alused, innovaatika, juhtimise alused, organisatsioonikäitumine jm.

Ärijuhtimise magistriõppekava mitmete õppeainete programmid ja õppejõud on kaasatud Euroakadeemia teiste erialade magistriõppekavade õpetamisesse. Aine „Strateegiline juhtimine“ õpetamine toimub ärijuhtimise teaduskonna poolt kahes variandis: äristrateegiad ärijuhtimise magistriõppekavas ja keskkonnastrateegiad keskkonnakaitse magistrikavas. Viimane on ühtlasi meie keskkonnakaitse teaduskonnaga koos tehtava uurimistöö objektiks.

Ühisteks osadeks  Euroakadeemia erinevate erialade magistriõppekavades on ained „Kaasaegsed organisatsiooni- ja juhtimisteooriad“, „Teadmusmajandus ja teadmussüsteemid“, „Rahvusvaheline äri ja kaubandus“, „Euroopa Liidu majandus“, mis on õpetatavad ärijuhtimise teaduskonna poolt.

Teisest küljest on ärijuhtimise õppekavades arvesse võetud Euroakadeemia struktuur, milles sisalduvate erinäoliste teaduskondade kompetentsid võimaldavad kujundada õppekava huvitavaks ja omanäoliseks. Selle põhimõtte kohaselt on ärijuhtimise magistriõppekavas üheks spetsialiseerumissuunaks keskkonnasäästlik ettevõtlus, mis toimub koostöös Euroakadeemia keskkonnakaitse teaduskonnaga.

Ärijuhtimise teaduskonnal on ühine uurimisprojekt keskkonnakaitse teaduskonnaga loodusressursside kasutamise valdkonnas.

  • Õppekavade moodulstruktuuri täiustamine

Olulise tähtsusega teaduskonna õppekavaarenduses käesoleval etapil on õppekavade sellise moodulstruktuuri kujundamine, mis võimaldab koopereerumisel Euroakadeemia teiste erialadega tekitada õppekavades uusi spetsialiseerumissuuundi, kõrvalerialasid, valik- ja vabaaineid.

Praeguseks on ärijuhtimise magistrikava baasil konstrueeritud moodulid „Majandus“, „Juhtimine“ ja „Euroopa ettevõtlus“, mis planeeritakse majandus-, juhtimis- ja ettevõtlusõppe mooduliteks Euroakadeemia teistes õppekavades.

Ärijuhtimise magistriõppekavasse kuulub moodul „Keskkonnasäästlik ettevõtlus“, mis on konstrueeritud keskkonnakaitse teaduskonna magistrikava baasil.

Kavandatakse Euroakadeemia integreeritud magistrikava loomist, mis võimaldab valida erinevaid pea- ja kõrvalerialasid, koondab erinevate teaduskondade kompetentsid ja hoiab kokku ressursse.

2.1.4. Ärijuhtimise rakenduskõrgharidusõppe ja magistriõppe õppekavad

Planeeritavad muudatused:

Muuta programmid ettevõtlus- ja digikesksemaks.

  • Hakata õpetama kõrvaleriala „Digitaalne äri juhtimine“.
  • Magistriõppekavas arendada Euroopa ettevõtluse valikusuunda ja keskonnasäästliku ettevõtluse valikusuunda.
  • Ettevalmistus doktoriõppeks

Peame silmas, et meie magistriüliõpilased oleksid pärast magistripogrammi lõpetamist võimelised jätkama õpinguid doktoriõppes. Selleks on ette nähtud meie magistriõppekavas konverentsiesinemise võimalus ja teadusajakirjas publitseerimise võimalus ning võimekamatele magistrantidele pakume pärast lõpetamist võimalust osaleda teaduskonna akadeemilises tegevuses.

2.2. Akadeemilise personali kujundamine

Teaduskonna õppejõudude praegune arv, koosseis ja kvalifikatsioon vastab meie praegustele vajadustele ja standardite nõuetele. Olulist tegevuse laienemist pole planeeritud, vaid tuleb mõnevõrra suurendada magistriüliõpilaste vastuvõttu. Sellest hoolimata on jätkusuutlikkuse tagamiseks  tarvilik kindlustada noorte õppejõudude juurdekasv ja kvalifikatsiooni tõus.

2.2.1. Kvalifikatsioon

  • Vajaliku stabiilse kvalifikatsiooni tõusu kindlustab ühe-kahe doktoritöö kaitsmine aastas. 2010 kaitsesid doktorikraadi A. Hamburg ja Anna Rannaste; 2012 M Sedõševa ja J. Värk; 2013 M. Branten. Käesoleval etapil on doktorandid M. Kokla, A. Valk ja E.Branten.
  • Teaduskond peab vajalikuks õppejõudude järelkasvu koolitamist oma magistriüliõpilastest. Käesoleval ajal kuulub meie akadeemilisse personali kuus meie ärijuhtimise magistriprogrammi lõpetanut:  O. Teor, M. Sedõševa, S. Koval, I. Zalevskaja, M. Kokla ja R. Varret, kellest M. Sedõševa on nüüdseks doktor ja M. Kokla on Tallinna Tehnikaülikooli doktorant. Vajalik järelkasv ja järjepidevus on tagatud, kui lähematel aastatel asub tööle iga-aastaselt üks uus noor õppejõud.
  • Teaduskond toetab igati kõiki õppejõudude initsiatiive kvalifikatsiooni tõstmise osas: osavõtt erialakursustest, seminaridest, konverentsidest. See on süstemaatiline tegevus. Regulaarselt toimub noorte õppejõudude koolitamine rahvusvaheliselt tunnustatud International Management Teaching Academy (IMTA) suvekursustel, toimumiskoht Sloveenia. IMTA 2010 osales M. Sedõševa, IMTA 2011 osales O. Teor, IMTA 2017 osalejaks on planeeritud Regina Varret.
  • Regulaarselt toimuvad teaduskonnas ja Euroakadeemias õppevormide ja –meetodite mitmekesistamise seminarid õppejõududele. Käesoleval etapil jätkatakse E-õppe võimalusi ja e-kursuste disainimist õpetavate seminaride sarja, samuti info vahendamist HITSA ja EDEN-assotsiatsiooni tegevusest, mille liige Euroakadeemia on.
  • Regulaarselt toimub teaduskonna õppejõudude atesteerimine.

2.3.  Üliõpilaskonna kujundamine

Teaduskonna üliõpilaste arv on paaril viimasel aastal olnud suhteliselt stabiilne – ca 270 üliõpilast. Lähemate aastate jooksul planeeritakse mõnevõrra suurendada magistriüliõpilaste vastuvõttu.

Tulenevalt Eesti demograafilisest situatsioonist ja välisriikide kodanike huvist meie õppeprogrammide vastu keskendutakse küsimustele, mis on seotud välisriikide üliõpilaste õpetamisega. 2015-2016 õppeaastast käivitusid ärijuhtimise õppeprogrammid lisaks eesti ja vene keelele ka inglise keeles.

2.4. Rahvusvaheline koostöö, mobiilsus

Käesoleval etapil on ärijuhtimise teaduskonnal järgmised koostöösidemed, mis väärivad süvendamist, tagamaks üliõpilaste ja õppejõudude mobiilsuse:

  • Erasmus-programmi partneriteks on:

University of Finance and Management in Bialystok (Bialystok, Poola)

Higher School of Labour Protection Management in Katowice (Katowice, Poola)

State School of Higher Professional Education in Konin (Konin, Poola)

Boleslaw Markowski Higher School of Commerce in Kielce (Kielce, Poola)

Acadeny of Business in Dabrowa Gornicza (Dabrowa Gornicza, Poola)

University College of Enterprise and Administration in Lublin (Lublin, Poola)

Institute Polictecnico de Viana do Castelo (Viana do Castelo, Portugal)

Nigde University (Nigde, Türgi)

Kafkas University (Kars, Türgi)

Baltic International Academy (Riia, Läti)

Information Systems Management Institute (Riia, Läti)

Kazimieras Simonavičius University (Vilnius, Leedu)

Universita’ degli Studi di Foggia (Foggia, Itaalia)

  • Euroakadeemia on Euroopa E-õppe Assotsiatsiooni EDEN institutsionaalne liige. Ärijuhtimise teaduskonna õppejõududest on individuaalliikmed, kuuludes võrgustikku NAP (the Network of Academics and Professionals), Ü. Kess,  M. Branten ja O. Teor.
  • DoRa-programmi võimaluste kasutamine.

Eesmärk on leida uusi välispartnereid nii ülikoolide kui muude organisatsioonide seas, kellega koostöö toetaks meie arengusuundi.

 

  1. Teadus-, arendus- ja loometegevus

Ärijuhtimise teaduskonna TAL suunad ja eesmärgid on kujundatud ja neid uuendatakse Eesti ja Euroopa Liidu arenguid ja teadus- ja arendustegevuse strateegiaid esitavate poliitikadokumentide seisukohti silmas pidades:

„Teadmistepõhine Eesti“ – Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiad I, II ja III.

„Europe 2020“

„Eesti 2020“ – konkurentsivõime kava

„Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020“

TAL suundade kujundamisega tegeleb teaduskonna nõukogu, kuhu on kaasatud erinevate organisatsioonide esindajaid: Eesti Inseneride Liidu president Arvi Hamburg, Eesti Masinatööstuse Liidu juhatuse liige Marko Kokla, riigieelarveküsimustega Rahandusministeeriumis ja Euroopa Liidus tegelev Tiiu Reinbusch.

Kooskõlas Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiatega I, II, III on ärijuhtimise teaduskonna eesmärkideks selles valdkonnas:

  • Kaasaaitamine Eesti teadmuspõhise majanduse arengusse.
  • Panuse andmine Eesti majanduse konkurentsivõime tõusu.

Vastavalt sellele on teaduskonna uurimisvaldkonnad:

  • I Teadmusmajandus ja teadmussüsteemid (2 uurimisteemat)
  • II Äri- ja keskkonnaökonoomika (4 uurimisteemat)

I valdkonna raames on konkreetseteks eesmärkideks teadmussüsteemide projekteerimine ja rakendamine nii Euroakadeemia teadmusbaasi arendamiseks kui ka väljaspoole – ühiskonna vajadusteks.

II valdkonna eesmärkideks on lahendada probleeme nii mikromajanduse kui ka makromajanduse tasemel. Esimesse rühma kuuluvad konkreetsete ettevõtete probleeme käsitlevad uuringud; teise – Eesti majanduse hetkeseisu analüüs.

Tulemuste mõõtmine: perioodiliselt toimub teadusaruannete arutelu ja uute ülesannete kinnitamine teaduskonna nõukogus. Hindamisele kuuluvateks näitajateks on: publikatsioonid, konverentsiettekanded, rakendused, uurimisprotsesside seisu kirjeldused, üliõpilastööd.

Käesoleval etapil on teadustegevuse korraldamisel tähtis leida uusi võimalusi osalemiseks rahvusvahelistes teadusvõrgustikes ja publitseerida sobivates rahvusvahelistes teadusajakirjades.

 

3.1. Uurimisprojektid

Lähema aja projektid on järgmised:

  • Ü. Kess „Teadmusmajanduse teoreetilised probleemid ja teadmuse modelleerimise meetodid“

Projektis osalevad  O. Teor, M. Sedõševa.

  • A. Köörna ja A. Hamburg „Teadus- ja arendustööd – tehnoloogilise innovatsiooni põhitegur Eestis (majanduslik analüüs)“.
  • B. Saul „Äriökonoomika üliõpilasteaduse sisuks“

Teemade täitmisse on kaasatud ärijuhtimise rakendus- ja magistriüliõpilaste uurimused   –   diplomitööd, magistritööd.

 

  • M. Branten „Finantsarvestuse mõju kasumi kujunemisele“.

 

  •  Koostöö Euroakadeemia keskkonnakaitse teaduskonnaga säästva arengu kontseptsiooni puudutavate uuringute ja kliimamõjude uuringute osas.

Juht P. Karing. „Territooriumi loodusressursside hinnang“

 

  • Osalemine CEEMAN/PRME uurimisprojektis“Poverty as a challenge to management education“ rahvusvahelises töögrupis. Meiepoolne täitja on M. Sedõševa.

3.2. Üliõpilasteadus

  • Üliõpilaste teadustegevuse osas on vaja süstemaatiliselt keskenduda kvaliteedile ja innustada üliõpilasi osalema teaduskonverentsidel ja konkurssidel. Tagada ärijuhtimise üliõpilaste esinemine iga-aastasel Euroakadeemia üliõpilaskonverentsil. Tagada igal aastal vähemalt ühe üliõpilase uurimistöö esitamine üleriigilisele üliõpilaste teadustööde konkursile.
  • Üliõpilastööde temaatika kuulub teaduskonna eespoolnimetatud uurimisvaldkondade raamidesse.
  • Ärijuhtimise magistriüliõpilasetel on ette nähtud osaleda kõrgkooli teadmusbaaside loomisel õppeainete „Euroopa Liidu majandus“ ja „Teadmusmajandus“ raames.

3.3. Publitseerimine

  • Eesmärgiks on iga-aastane „The Baltic Horizons“ number Economy & Business Administration, kus avaldada meie teaduskonna õppejõudude ja üliõpilaste uurimistöid. Välisautorite ja välisliikmete toimetuse kolleegiumisse kaasamine tõstab ajakirja taset. Alates aastast 2014 kuulub toimetusse 2 majanduse/ärinduse valdkonna välisliiget.
  • Toetada teaduskonna õppejõude monograafiate, õpikute jm. väljaandmisel.
  • Õppejõududel regulaarselt koostada õppemetoodilisi materjale.

3.4. Juhendamine

Teaduskonnas juhendatavate lõputööde temaatika on järgmine:

  1. Saul, PhD. Kinnisvarainvesteeringute valdkond.

Ü. Kess, DSc. Ettevõtluse temaatika. e-äri temaatika. Teadmusmudelite temaatika. Euroopa Liidu majanduse temaatika.

  1. Raju, DSc. Rahanduse, krediidi, majandusteooria, maksude, eelarve, avaliku sektori temaatika.
  2. Hamburg, PhD. Innovatsioon. Ettevõtlus. Majanduspoliitika.
  3. Branten, PhD. Finantsarvestuse temaatika.
  4. Viilmann, PhD. Mikro- ja makroökonoomiliste protsesside mõju ettevõtlusele. Maksud. Fiskaalpoliitika. Inflatsioon. Tööturg.
  5. Fainštein, PhD. Majandusteooria, rahvusvahelise majanduse temaatika
  6. Berting, MA. Personalijuhtimise temaatika.

Lõputööde kvaliteedi tagab koostöö üliõpilane-juhendaja-teaduskond.

3.5. Teadus-arendustöö võrgustikes ja rahvusvahelistes uurimisprogrammides osalemine

  • Alates 2006 Erasmus-programm.
  • Alates 2008 Dora-programm.
  • 2009 EDEN-assotsiatsiooni – Euroopa e-õppe rahvusvahelise võrgustiku liikmeks astumine. Individuaalllikmetena kuuluvad võrgustikku NAP (the Network of Academics and Professionals) õppejõud Ü. Kess, M. Branten, O. Teor, J. Martin.
  • Alates 2010 IMTA-assotsiatsiooni tegevuses osalemine
  • 2010-2016 osalemine CEEMAN/PRME uurimisprojektis“Poverty as a challenge to management education“ rahvusvahelises töögrupis.
  • 2013 Euroopa Liidu poolt finantseeritav uurimisprojekt koos Turku School of Economics (lead partner) jt. kõrgkoolidega (Hazard-project).

Jätkata tegevust eelpoolnimetatud võrgustikes.

3.6. Arendusprojektides osalemine

Tegeldakse arendusprojektide otsimisega.

  1. Avalikkusele suunatud tegevus

4.1. Koostöö ettevõtete ja riigi- ning kohalike omavalitsuste asutustega

Laiendada ja süvendada koostööd ettevõtete ja organisatsioonidega, kes võiksid olla praktikabaasideks meie üliõpilastele ja kellele meie võiksime pakkuda rakenduslike uurimisprojektide teostamist, konsultatsioone jms.

Käesoleval etapil on meie partneriteks AS Eesti Krediidipank, Eesti Inseneride Liit, AF-Estivo AS, OÜ Energoservis, Energiaring OÜ jt.

4.2. Koostöö koolidega

Jätkata kooliõpilastele mõeldud ettevõtlusalaste konkursside läbiviimist. Jätkata kooliõpilastele mõeldud avalike loengute ja infopäevade korraldamist.

4.3. Avatud õpe

Käivitada avatud õppe süsteem, mis võimaldab inimestel üliõpilase staatust omamata õppida neile huvipakkuvaid õppeaineid Euroakadeemia õppekavadest.

Jätkata täienduskoolitusega maksu-uuenduste valdkonnas.