Euroakadeemia keskkonnakaitse üliõpilaste väljasõit jäätmekäitlusettevõtetesse

Tutvumispraktika algas Iru Elektrijaamas, kus kõigepealt anti põhjalik ülevaade Eesti Energia ja Iru jaama ajaloost, tegevuste ulatusest, muidugi Eesti suurimast loodusvarast põlevkivist ja elektrijaama tööst üldiselt. Seejärel said tudengid lähemalt ja seestpoolt näha nii vana elektrijaama kui ka kolm aastat tagasi avatud jäätmepõletusplokki. Iru jäätmepõletusplokis toodetakse Tallinnast ja mujalt Eestist kogutud olmejäätmetest sooja ja elektrit, mille tulemusel on vähenenud prügilasse ladestatavate jäätmete kogused peaaegu kolmekordselt. Pärast põletuse läbimist jääb prügist alles esialgsest kogusest vaid kolmandik koldetuhka. Olmejäätmete põletamisel tekkivate suitsugaaside puhastusest erinevatesse filtritesse püütud vähene kogus lendtuhka käideldakse eraldi ohtliku jäätmena. See-eest on aga korstnast väljuv suits puhtam kui kesklinna õhk. Kui taaskasutada pole võimalik, saab prügist vähemalt sooja ja särtsu.

Pärast elektrijaama külastust sõideti edasi Maardus asuvasse Eesti Pakendiringluse/Eesti Elektroonikaromu pakendijäätmete sorteerimise ja ümbertöötlemise tehasesse. Siin on tegemist jäätmetega, mida ei peaks ega tohikski põletada. Siin on materjal, teisene toore, ressurss. Üliõpilased nägid plastijäätmetest toodetud ehitusmaterjali, terrassilaudu ja prusse, puuetega inimeste poolt kangajääkidest õmmeldud ostukotte ja kogu pakendijäätmete sorteerimise ja purustamise protsessi. Tänu Pakendiringlusele saab meie igapäevane pakendiprügi uue elu ümbertöödelduna uueks fliisjakiks või veetoruks, mänguväljakuks, nipsasjaks või mobiiltelefoniks. Aga selleks, et see igapäevane pakendiprügi üldse jõuaks ümbertöötlemisele, tuleb see liigiti koguda ja viia avalikku pakendipunkti või jäätmejaama.

Et aru saada, misasi see jäätmejaam on, suundusimegi Ragn-Sellsi, rootslaste enam kui sajandivanuse jäätmekäitlusfirma hallatavasse Suur-Sõjamäe jäätmejaama. Potid-pannid, diivanid, kraanikausid, rehvid, klaas, vanapaber, jõulukuused, elektroonikaromud, ohtlikud jäätmed, vaibad ja muu. Tuleb tuttav ette? Oled seisnud mõni selline asi näpus (diivan ja kraanikauss siiski ehk mitte) oma prügikasti ees ja mõelnud, mis nendega teha. Jah, kõik liigiti, kõik sorteeritud, kõik jäätmejaama, kus prügist saab taas ressurss 🙂

Euroakadeemia keskkonnakaitse teaduskond tänab Iru Elektrijaama ja Raimo Oinust, Eesti Pakendiringlust ja Aivo Kangust ning Ragn-Sellsi ja Rainer Pestit põnevate ekskursioonide ja uute teadmiste eest!