Vajaduspõhine eritoetus

Alates 2014/2015. õppeaasta kevadsemestrist on tudengitel võimalik taotleda vajaduspõhist eritoetust 135 eurot kuus.

Vajaduspõhine eritoetus on mõeldud neile üliõpilastele, kes jäid vajaduspõhisest õppetoetusest ilma põhjusel, et nende varasem sissetulek ületas toetuse saamiseks kehtestatud piiri, kuid viimasel ajal on sissetulek märkimisväärselt vähenenud.

Alates 2016/2017. õppeaastast on võimalik taotleda vajaduspõhist eritoetust ka üliõpilastel, kes on immatrikuleeritud enne 2013/2014. õppeaastat.

Vajaduspõhist eritoetust määravad ja maksavad õppeasutused, kes küsivad taotlejatelt vajadusel lisadokumente.

Vajaduspõhist eritoetust saab taotleda üliõpilane:

–         kes on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;

–         kes õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu 75 protsenti või õpib täiskoormusega esimesel semestril;

–         kelle vajaduspõhise õppetoetuse taotlus jäeti vastaval semestril rahuldamata põhjusel, et Maksu- ja Tolliameti maksukohuslaste registri andmete kohaselt ületab üliõpilase ja tema perekonnaliikmete keskmine sissetulek kuus vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks kehtestatud arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära (sissetulek pereliikme kohta kuus on väiksem kui 394 eurot);

–         kui üliõpilase ja tema perekonnaliikmete vajaduspõhise õppetoetuse taotluse esitamisele eelnenud kolme kuu keskmine sissetulek ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära;

–         kui üliõpilase ja tema perekonnaliikmete sissetulek on vähenenud eelkõige seoses üliõpilase või tema perekonnaliikme töötuna arvele võtmisega või töövõime püsiva kaotusega 80–100 protsenti;

–         kui üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse taotlus on jäetud rahuldamata eritoetuse taotluse esitamise kalendrikuul.

Märkus.

Vajaduspõhine eritoetus ei sõltu üliõpilase õppetulemustest (hinnetest).

Akadeemilisel puhkusel olles üliõpilane vajaduspõhist eritoetust taotleda ei saa.

 

Taotlemise protsess

–         Üliõpilane täidab vajaduspõhise eritoetuse taotluse vormi (LISA 1).

–         Üliõpilane esitab jooksval kuul tagasilükatud vajaduspõhise õppetoetuse taotluse, kus on näha tagasilükkamise põhjus.*

Märkus: Peale vastava rakenduse käivitumist Eesti Hariduse Infosüsteemis EHIS, kontrollib tagasilükatud taotlust Euroakadeemia töötaja.

–         Üliõpilane esitab kõikide pereliikmete kohta Maksu- ja Tolliameti tõendi kolme viimase kuu kohta. Taotluse esitaja iga pereliige saab MTA kodulehelt ise vastava väljavõtte tellida ja sealsamas märkida, kellele see tuleb elektroonselt saata.
E-posti aadress, kuhu väljavõtted saata on: inessa@euroakadeemia.ee

–         Allkirjastatud taotluse vormi koos lisatud dokumentidega esitab üliõpilane Euroakadeemia sekretärile registreerimiseks või saadab digitaalselt allkirjastatult E-posti aadressile: inessa@euroakadeemia.ee.

–         Vajadusel on Euroakadeemial õigus küsida üliõpilaselt täiendavaid dokumente (näit. tõend töötuna arvelevõtmise kohta jmt)

–         Esitatud taotlus vaadatakse kõikide vajalike dokumentide olemasolul läbi ja tehakse otsus toetuse määramiseks 10 tööpäeva jooksul.

–         Taotluste läbivaatamine ja toetuse määramine toimub taotluste laekumise järjekorras Euroakadeemiale vajaduspõhise eritoetuse maksmiseks eraldatud rahaliste vahendite piires.

–        Taotlusi on võimalik esitada semestri jooksul. Toetust makstakse semestris kuni viis kuud, alates toetuse taotlemise kuust. Toetuse suurus on 135 eurot kuus.

Märkus: Üliõpilase keskmise sissetuleku arvestamisel

–        loetakse kuni 24-aastase üliõpilase perekonnaliikmeteks: tema vanemad ning alaealised õed ja vennad (ka poolõed ja -vennad), kui üliõpilane ei ole abielus või lapsevanem.

–        Üliõpilase pereliikmeteks loetakse samuti kuni 24-aastased õed-vennad, kes omandavad üldkeskharidust statsionaarses õppes ning kutse- või kõrgharidust täiskoormusega nominaalaja piires.

–        Kui üliõpilane on abielus või lapsevanem, siis loetakse tema pereliikmeteks abikaasa ja/või alaealised lapsed, kelle vanem või eestkostja üliõpilane on.

–        25-aastase ja vanema üliõpilase, kes ei ole abielus või lapsevanem, sissetulekute hulka ei arvestata tema vanemate sissetulekuid.

Keskmise sissetuleku arvestamiseks jagatakse tulude summa kaheteistkümnega ja seejärel üliõpilase ja tema perekonnaliikmete arvuga.