Vajaduspõhine õppetoetus

Alates 2013/2014. õppeaastast toetab riik vähemkindlustatud perekondadest pärit tudengeid kõrghariduse omandamisega kaasnevate lisakulude katmisel. Vajaduspõhine õppetoetus on kehtestatud õppetoetuste ja õppelaenu seadusega.

Alates 2016/2017. õppeaastast saavad vajaduspõhist õppetoetust taotleda ka üliõpilased, kes immatrikuleeriti enne 2013/2014. õppeaastat. Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemist ja maksmist koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium.

Vajaduspõhist õppetoetust saab üliõpilane:

  • kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid 75% ulatuses, kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine;
  • kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 394 eurot.

Kuni 24-aastase tudengi perekonnaks on tema vanemad ning alaealised õed, vennad, poolõed ja -vennad ka sel juhul, kui rahvastikuregistris on tudengi elukoha aadress märgitud perekonnaliikmetest eraldi. Näiteks suundub 19-aastane tartlane TTÜ-sse õppima ning kirjutab end sisse ka Tallinna linna. Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel võetakse arvesse, et ta kuulub oma Tartus elavate vanematega ühte perekonda. Tudengi pereliikmeteks loetakse samuti kuni 24-aastased õed-vennad, kes omandavad üldkeskharidust statsionaarses õppes ning kutse- või kõrgharidust täiskoormusega nominaalaja piires.Tudengi pereliikmeteks ei loeta tema vanema uut elukaaslast ning tolle lapsi, olenemata sellest, et rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed ühtivad.

Kuni 24-aastane tudeng, kes on abielus, lapsevanem või lapse hooldaja, moodustab iseseisva perekonna. Näiteks 22-aastane tudengist lapsevanem, kes elab küll oma vanematega koos ühel aadressil, moodustab sellegipoolest koos oma lapsega iseseisva perekonna.

25aastane ja vanem tudeng on eraldi perekond ning õppetoetuse taotlemisel oma vanemate sissetulekust enam ei sõltu.

Kui üliõpilane on kuni täisealiseks saamiseni olnud suunatud asenduskoduteenusele või perekonnas hooldamisele või talle on määratud eestkostja kuni täisealiseks saamiseni ning ta on esitanud seda tõendavad dokumendid, ei loeta tema perekonnaliikmete hulka tema vanemaid, õdesid, vendi, poolõdesid ja poolvendi.

Tudeng, kes on akadeemilisel õppepuhkusel, õppetoetust taotleda ei saa.
Kui üliõpilane naaseb akadeemiliselt puhkuselt sel samal semestril, mil taotles õppetoetust, jätkatakse maksmist automaatselt puhkuse lõppemise kuule järgneval kuul. Tulles puhkuselt õppetoetuse saamise semestrile järgneval semestril, tuleb esitada uus taotlus.

Taotlemise protsess

Taotlus tuleb esitada riigiportaalis eesti.ee.

Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. Toetus makstakse välja alates taotluse esitamise kuust, sellepärast soovitame siiski taotlus esitada semestri esimesel kuul – septembris või veebruaris.

Ühes semestris on võimalik õppetoetuse taotlemise positiivne otsus saada üks kord. Otsus kehtib terve semestri jooksul ning toetuse summa määramisel lähtutakse taotluse esitamise ajahetkel kehtivatest andmetest. Juhul, kui üliõpilane saab semestri jooksul 25-aastaseks, aga on toetuse taotlusele saanud eelnevalt (24-aastaselt) positiivse otsuse, ei ole võimalik enam uut taotlust esitada ega seega ka toetuse summat semestri jooksul muuta.

Tudengi perekonnaliikmete ja nende sissetulekute andmed hangib riigiportaal automaatselt Rahvastikuregistri ning Maksukohustuslaste registrist. Õpingutega seotud andmed pärinevad Eesti Hariduse Infosüsteemist.

Õppeasutused täiendavad õppekava täitmise andmeid Eesti Hariduse Infosüsteemis kevadsemestri kohta kuni septembrikuu ning sügissemestri kohta kuni veebruarikuu lõpuni. Õppeasutus saab õppekava täitmise protsendi andmeid muuta kuni vastava kuu lõpuni. Enne taotluse esitamist soovitame pöörduda õppimise andmete kontrollimiseks õppeasutuse poole.

Kui tudeng leiab, et riigiportaalis on viga seoses tema läbitud õppemahuga, peab ta kontakteeruma oma õppeasutusega. Kui süsteemi sisestatud õppekoormus ja -maht ei vasta taotlemise tingimustele, ei ole võimalik õppetoetust saada.

Kui tudeng leiab, et riigiportaalis puuduvad tema perekonnaliikmete ja nende sissetulekute kohta asjakohased andmed, saab ta vastavaid dokumente sinna ise juurde lisada.

Õppetoetuste taotluste menetlustele, mille puhul on vajalik taotleja poolt esitatud andmete täpsustamine või täiendavate dokumentide esitamine või kui andmed on riigiportaali esitatud failidena, lisandub menetlusaeg kuni 10 tööpäeva alates kõikide vajalike andmete esitamisest. Esitatud andmete täpsustamiseks või täiendavate dokumentide esitamiseks on taotlejal aega kuni 15 tööpäeva alates hetkest, mil menetleja teda sellest teavitab. Taotleja poolt vastava kohustuse mittetäitmisel jäetakse taotlust rahuldamata.

Toetuse suurus

Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta kuni 98,50 eurot 98,51–197,0 eurot 197,01–394 eurot
Õppetoetuse suurus 220 eurot 135 eurot 75 eurot

Perekonna keskmine sissetulek arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. 2016/2017. õppeaastal võetakse aluseks 2015. aasta andmed.